Laomüügis tooted kuni 50% soodsamalt ja kiiresti kätte!

Läbipäevituv kangas on spetsiaalne materjal, mis laseb osa päikesekiirgusest läbi. Kangast, mis laseks läbi 100% UV-kiirgusest, ei ole olemas. UV läbilaskvus ideaaltingimustes on niikuinii ainult osa kogu läbipäevituva kanga toimimise mudelist, mistõttu tegelikult ei saa läbipäevituvaid riideid kunagi kirjeldada ei ühe kindla protsendi ega SPF-numbriga.
Läbipäevituvad riided annavad teistsuguse kogemuse kui tavalised suveriided. Pikkade läbipäevituvate riiete puhul on peamine pluss see, et päevitada saab ka seal, kus oleks imelik ennast selleks otstarbeks paljaks koorida. Lisaks on paljalt päevitades tark ennast kaitsta kreemiga, mida pikkade läbipäevituvate riiete puhul pole tingimata tarvis. Läbipäevituv kangas annab palja nahaga võrreldes tavaliselt piisavalt kaitset, kuid tegelik mõju sõltub alati paljudest asjaoludest. Ujumisriiete peamised eelised on kergus, hea hingavus ja kiire kuivamine. Ka päevitusrandid jäävad pehmemad, kuid kui rantide vältimine on prioriteet, siis soovitame kanda pigem pikki läbipäevituvaid riideid, mille materjal on õhem ja UV läbilaskvus suurem.
Läbipäevituv kangas ei ole lihtsalt õhuke või läbipaistev riie. UV-kiirguse läbilaskvus sõltub mitme omaduse koosmõjust: kanga kiu tüübist, koe või võrgu ehitusest, avakeste suurusest, kanga värvist, paksusest, niiskusest ja sellest, kui naha ligi rõivas istub.
Oluline, aga samas keeruline on leida tasakaal UV-läbilaskvuse ja keha peitmise ehk kanga mitteläbinähtavuse vahel. Spetsiaalsed läbipäevituvad kangad kaetakse kontrastse trükiga, et need ei oleks silmale läbinähtavad. UV-läbilaskvus ja nähtav läbipaistvus ei ole sama asi.
Kõige lihtsam on mõelda nii: see kangas toimib filtrina. See ei blokeeri kogu UV-kiirgust, vaid laseb osa läbi. Kui võrrelda läbipäevituvaid riideid tavaliste riietega, siis tavaliste riiete alla UV-kiirgus kas ei jõua, või jõuab tähtsusetul määral. Läbipäevituvate riiete puhul on kangast läbiva kiirguse osa piisav, et päevitus hakkaks ajapikku välja paistma.
Läbipäevituvaid kangaid on erinevaid: tihedamaid, hõredamaid, ujumisriiete kangaid, spordiriiete kangaid ja muud. Näiteks ühevärviliste läbipäevituvate riiete või ujumisriiete kangad lasevad UV kiirgust vähem läbi, kui mustrilised ja õhulised pikad läbipäevituvad riided.
Põhimõte on lihtne: osa päikesekiirgusest jõuab läbi kanga naha pinnani. See ei tähenda, et riiete all päevituks nahk sama kiiresti ja intensiivselt kui paljalt päikese käes olles. Läbi kanga jõuab just parasjagu nii palju kiirgust, et meie keha loomulik kaitsevõime takistab päikesepõletuse tekkimist ja meie kehas aktiveeruvad paljud positiivsed ja tervendavad protsessid, alates tuju parandamisest kuni luude tugevdamiseni.
Päevituse tulemus sõltub sellest, kui kaua päikese käes viibida, aga ka sellest, kuidas riie kehal asetseb. Kui kangas on naha vastas või kergelt pingul, jõuab UV tavaliselt paremini nahani kui siis, kui rõivas ripub kehast eemal, on kortsus või mitmekordselt volditud.
Sellele ei saa ausalt vastata ühe universaalse numbriga, nagu mõned tootjad teevad. Õigem on rääkida vahemikest. Eri kangad, eri mudelid ja eri kasutusolud annavad erineva tulemuse. Ka UVA ja UVB ei käitu kangast läbides ühtemoodi. Enamasti neeldub UVB rohkem, mis on pigem hea, sest just UVB tekitab päikesepõletust.
Oluline on mõista, et laboritingimustes või parimates oludes mõõdetud läbilaskvus ei võrdu päriselu keskmisega. Sama rõivas võib eri valgusnurkade all lasta läbi väga erineva hulga UV-kiirgust. Läbilaskvust mõjutab ka see, kas rõivas on kuiv või märg, pingul või lõtv ning kuidas kandja liigub.
Kõige ausam on öelda nii: läbipäevituv kangas laseb osa UV-st läbi, aga see osa ei ole püsiv. Seepärast ei saa läbipäevituvust taandada ühele fikseeritud protsendimäärale või SPF-väärtusele.

See graafik näitab hästi, et kõik läbipäevituvad kangad ei käitu ühtmoodi. Kangatüüp, värv ja kasutusotstarve mõjutavad väga palju seda, kui suur osa UV-kiirgusest tegelikult läbi pääseb.
Läbipäevituvate päevitusriiete mõju ei sõltu ainult kangast. Sama palju loevad kandmisviis ja keskkond.
Kõige rohkem mõjutavad tulemust järgmised tegurid.
Järeldus on lihtne: läbipäevituvad riided ei tööta alati ühtemoodi. Nende poolt pakutavat päikesekaitset tasub võtta praktilise ja tingimusliku lahendusena, mitte laboris mõõdetava kontrollitud SPF numbrina.
Kui kangas on õhuline, avatud koega või osaliselt võrguline, ei sõltu UV-läbilaskvus ainult materjalist, vaid ka sellest, kui „avatuna” need avaused päikese suhtes parasjagu "paistavad".
Kui päike paistab kangale peaaegu otse, on näiline avade suurus UV jaoks suurim. Kui päike langeb kaldu, hakkab kanga paksus samu avasid kiiresti varjama. Nii võib sama kangas lasta ainuüksi päikese asendi muutumise tõttu läbi oluliselt vähem UV-kiirgust.
Allolev graafik näitabki, kui kiiresti võib läbilaskvus nurga muutudes väheneda.

See tähendab lihtsas keeles, et sama rõivas ei tööta terve päeva ühtemoodi. Kui päike on kõrgemal ja langeb kangale otsemalt, on pikutajal päevitamist rohkem ja püstiseisjal vähem. Kui päike on madalamal või keha asend muutub, muutub ka valguse langemise nurk ning koos sellega kanga tegelik läbilaskvus.
Sellepärast ei saagi anda tootja lubadusi stiilis, et „see kangas laseb alati läbi X protsenti”.
Üks-ühele ei saa. SPF on standardiseeritud mõõdik, mis on loodud eelkõige päikesekaitsekreemide testimiseks. Läbipäevituva kanga puhul muutub tegelik UV-läbilaskvus pidevalt koos päikese nurga, keha asendi, kanga istuvuse ja niiskusega.
Seega ei ole ühe rõiva „kaitse” terve päeva jooksul konstantne samal moel nagu ideaaltingimustes testitud kreemil.
Samas ei toimi ka päikesekreem päriselus paraku nii, nagu pakendil olev SPF-number lubab. Kreemi pannakse sageli liiga õhukese kihina, see higistatakse maha, pestakse vees maha või unustatakse õigel ajal uuesti lisada.
Praktilise kogemuse põhjal võib öelda, et Smarttani õhukeste riiete mõju meenutab sageli umbes SPF 20 suurusjärku. Nagu öeldud, tasub seda võtta orientiirina, mitte universaalse laboriväärtusena. Eri kangad, mudelid ja olukorrad käituvad erinevalt.
Praktikas annab kangas sageli stabiilsema kaitse kui valesti või liiga õhukeselt kasutatud kreem, sest kreemi ei kanta tihti piisavas koguses (~40ml) ega uuendata õigel ajal (~1,5-2h järel).
Need kaks aetakse mõnikord segamini.
UV-kaitsega riiete eesmärk on blokeerida UV-kiirgust võimalikult palju.
Läbipäevituvate riiete eesmärk on teine. Need on tehtud selleks, et osa UV-kiirgust pääseks läbi, olles samal ajal mugavad, hingavad, kiiresti kuivavad ja andes ka piisava päikesekaitse, et riiete alla ei peaks panema lisaks päikesekaitsekreemi.
See ei ole sama tootekategooria ega sama lubadus. Kui inimene otsib klassikalist UV-blokeerivat rõivast, on eesmärk end võimalikult palju kaitsta. Kui ta otsib päevitusriideid, millega saada pehmemad päevitusrandid või päevitada ka linnas jalutades ja mujal, kus tavaliselt päevitada ei saa, siis räägime läbipäevituvatest riietest.
Kuigi mõlemad kuuluvad läbipäevituvate riiete hulka, ei ole nende peamine väärtus päris sama.
Just siin ongi Smarttani Eestis toodetud pikkade läbipäevituvate riiete üks tugevamaid külgi: neid saab kasutada igal pool, nii rannas peesitades kui ka tänaval jalutades ja matkarajal.
Läbipäevituvad päevitusriided sobivad eelkõige inimesele, kes tahab päevitamise juures rohkem mugavust, ühtlasemat päevitust ja nahasõbralikumat lähenemist.
Need sobivad hästi:
Ei pea. UV-läbilaskvus ja visuaalne läbipaistvus ei ole sama asi. Muster, värv ja lõige võivad muuta läbipäevituva rõiva välimuse täiesti tavaliseks.
Ei tööta. Päikese nurk, keha asend, niiskus ja istuvus muudavad tulemust pidevalt.
Ei ole. Tavaline õhuke kangas võib lasta UV-d läbi liiga vähe, et tekiks märgatav praktiline päevitusefekt.
Paljast nahka tuleb endiselt vajadusel kaitsta päikesekaitsekreemiga.
Tekib ikka, kui ei kata paljast nahka päikesekaitsekreemiga. Isegi, kui avatud nahka kreemitada, siis annab kangas tavaliselt tugevama kaitse just seetõttu, et me ei kreemita piisava sageduse ja piisava kogusega kreemiga. Ujume ja higistame kreemi maha ja tahtmatult põletame nahka.
Päevitab küll läbi, kuid paljas nahk kipub ilma piisava kaitseta kiiremini punetama isegi kui otsest päikesepõletuse tunnet ei teki. Seetõttu võib kontrast jääda alguses suurem ja kanga all olnud nahk tunduda heledam, kuigi ka seal on päevitus juba tekkima hakanud. Lihtsalt aeglasemalt.
Teisisõnu on ka kanga all nahk päevitunud, aga võrreldes põletuse saanud nahaga ei paista see kohe välja. Tervislik päevitus tekib päevade ja nädalatega, mitte tundidega.
See on liialdus. Päikest tasub võtta tõsiselt, aga samas ei tohi suhtuda kogu päikese käes viibimisse automaatselt kui millessegi ohtlikku või irratsionaalsesse. Tegelik risk ei sõltu ainult sellest, kas inimene on päikese käes, vaid ka kiirguse tugevusest, ajast, nahatüübist, sellest, kas nahk põleb ära, ja kui sageli seda juhtub.
Evolutsiooniliselt on tänapäeva inimene ehk homo sapiens sapiens arenenud välja Aafrikas päikese käes paljalt ringi lipates. Mis tähendab seda, et meie nahal on mitmeid mehhanisme, kuidas päikesekiirgusega hakkama saada. Vähe sellest. Tegelikult on meie keha kohandunud elama nii, et see saab päikesekiirgust, mistõttu mõningal määral me lausa vajame seda.
Suurim probleem ei ole mitte kontrollitud ja mõõdukas päikese käes viibimine, vaid eelkõige liigne ja kontrollimatu UV-koormus, eriti korduv päikesepõletus. Seepärast ei ole mõistlik rääkida päikesest ainult hirmu keeles, nagu oleks iga päevitamise katse automaatselt vale või ohtlik. See ei aita teha paremaid valikuid, vaid tekitab lihtsalt teise äärmuse.
Mõistlikum on vaadata päevitamist tasakaalukalt. Eesmärk ei peaks olema ei hooletu üledoseerimine ega paaniline päikese vältimine, vaid teadlikum ja nahka säästvam lähenemine. See tähendab, et välditakse põletust, arvestatakse UV-oludega, jälgitakse oma nahatüüpi ning kasutatakse vajadusel rõivaid, varju ja avatud nahal kaitset.
Teisisõnu pole kasu ei tanorexia ega tanofoobia äärmusest. Mõistlik päevitamine ei tähenda hoolimatust, aga ei tähenda ka seda, et igasugune päevitamine oleks automaatselt halb. Oluline on eristada mõõdukat ja teadlikku päikese käes viibimist olukorrast, kus nahk saab liiga palju UV-kiirgust ja põleb ära.
Oma kodulehe blogis katsume hoida pidevat ülevaadet värskematest teadusuudistest päevitamise kohta. Näiteks saab lugeda, miks saab kiiremini pruuniks, kui päevitada ülepäeviti (vs. iga päev), mis on päikesepõletuse tegelik tekkemehhanism, mida jälgida päikesekreemide koostises ja miks solaarium on tegelikult veel hullem koht, kui me arvasime.
Jah, läbipäevituvate riiete puhul küll. Tulemus sõltub kangast, tegumoest, niiskusest ja päikese asendist.
Ei. Riide all tekib päevitus tavaliselt aeglasemalt kui paljal nahal.
Mõnel juhul võib niiskus muuta kanga käitumist, aga mõju sõltub konkreetsest materjalist ja ehitusest.
Sageli küll, sest tumedates kangastes kasutatavad pigmendid neelavad valgust üldiselt rohkem, ka UV-spektris. Tulemus ei sõltu siiski ainult värvist, vaid ka kanga tüübist, koe tihedusest ja lisandmaterjalidest.
Mitte samas mõttes, nagu inimesed sageli kardavad. UV-läbilaskvus ei tähenda automaatselt, et rõivas oleks silmale läbipaistev. Õhukesele läbipäevituvale kangale on läbipaistvuse vähendamiseks ka peale trükitud erinevad silma eksitavad mustrid.
Praktilise kogemuse põhjal võib õhukeste rõivaste mõju sageli võrrelda umbes SPF 20 suurusjärguga, kuid see ei ole jäik laboriväärtus. Läbipäevituvad ujumisriided on tehtud tavaliselt paksemast läbipäevituvast kangast, mille UV-kaitse on ka tugevam. Kõige suurem UV kaitse on ühevärvilistel läbipäevituvatel riietel.
Ei. Pikad läbipäevituvad riided sobivad hästi ka reisile, jalutamiseks, aeda, spordirajale ja igapäevasesse suveellu.
Kui soovid näha, millised läbipäevituvad mudelid milleks kõige paremini sobivad, vaata meie pikki läbipäevituvaid riideid või liigu edasi naiste ja meeste valikusse.
Aitäh, et registreerusid!
See meiliaadress on juba registreeritud!