Me oleme Smarttanis alati rääkinud, et päike ei ole koll, kelle eest peaks keldrisse peitu pugema. Me usume mõistliku päikese nautimise kasudesse, sest D-vitamiin ja hea tuju on asendamatud. Kuid on üks koht, kuhu meie oma jalga ei tõsta ja see on solaarium.

Hiljuti avaldati üsna raputav teadusuuring (Northwestern Medicine’i ja UCSF-i teadlaste poolt), mis pöörab senise arusaama tehispäikesest täielikult pea peale. Kui seni arvati, et solaarium on lihtsalt „tugev päike“, siis nüüd on selge, et asi on palju kurjakuulutavam.

„Päikese zombi“ sinu nahas

Uus uuring näitas, et solaariumid ei tekita nahas mitte ainult põletust, vaid ka spetsiifilisi mutatsioone, mida tavaline päike naljalt ei põhjusta. Solaariumi UV-kiirgus ründab p53 geeni. See on sinu „genoomi valvur“, mille ülesanne on parandada kahjustatud DNA-d. Kui see valvur rivist välja lüüakse, hakkavad naharakud käituma äärmiselt veidralt.

Ja mis on kõige hirmutavam? Kui sa põletad end päikese käes, saavad kahjustusi ligikaudu 20% sinu nahast (need alad, mis intensiivset päikest saavad). Solaariumikasutajatel leiti ohtlikke mutatsioone aga peaaegu 100% nahapinnalt. Nahk käitub solaariumis olles nii, nagu see põleks, isegi siis, kui silmaga punetust ei näe. See on justkui nähtamatu põletus, mis toimub raku tasandil ja koormab üle kogu keha parandusmehhanismid.

Seega ei ole solaarium „ettevalmistus rannaks“. See on geneetiline loto, kus võiduvõimalused on olematud.

Päevitamise edetabel: mis on tegelikult ohtlik?

Et asjad oleksid selgemad, panime ritta erinevad päevitamise (ja mittepäevitamise) viisid alates kõige ohtlikumast kuni kõige tervislikumani.

1. Solaarium (kõige ohtlikum)
Siin ei ole mingit vaidlust. See annab nahale lühikese ajaga ebaloomulikult suure UV-koormuse ja tekitab „genoomi valvuri“ mutatsioone üle kogu keha. Tegemist on kontsentreeritud kiirgusega, millel puudub looduslik tasakaal.

2. Kaitsmata nahaga troopikas põletuseni päevitamine
See on klassikaline „tomatiefekt“. Ekvaatori lähedal on UV-indeks nii kõrge, et nahk saab tõsise füüsilise trauma. Rakud surevad ja kooruvad maha. See on kehale šokk, mida tuleks iga hinna eest vältida.

3. Päikesepõletus Eestis
Jah, ka kodumaine päike „hammustab“. Kuigi UV-indeks on madalam kui näiteks Tais, on põletus siiski nahakahjustus. Võrreldes solaariumiga on see aga sageli lokaalsem ning keha suudab sellega paremini toime tulla (kui see ei ole pidev).

4. Mittepäevitamine (täielik päikese vältimine)
Üllatus? Tegelikult mitte. Nagu oleme varem kirjutanud, on krooniline päikese vältimine tõsine terviserisk. D-vitamiini puudus, nõrgenenud immuunsüsteem ja vaimse tervise probleemid on reaalsed ohud. Inimene on arenenud regulaarselt päikese käes viibima, mitte ööpäev ringi siseruumides istuma. Tubane elu on „vaikne tapja“, millest räägitakse liiga vähe.
NB! Siia alla läheb ka keemiline päevitus (Vahud, spreid ja "purgist päike") See on sisuliselt visuaalne pettus. Jah, sa väldid UV-kiirgust, aga sa ei saa ka päikese hüvesid (D-vitamiini ja serotoniini). Tegu on "värviga ilma sisuta", mis lisab nahale tarbetut keemiakoormust. Kõige salakavalam on aga võlts turvatunne: randa minnes saadab aju signaali "olen pruun ja kaitstud", kuid tegelikult see värv ei kaitse. Tulemuseks on sageli see, et sellise võltspäevituse all põleb päris nahk ikkagi ära.

5. Päevitamine päikesekaitsekreemiga
See on parem kui põletus, kuid ka kreemidel on omad varjuküljed. Esiteks imendub osa keemilisi ühendeid vereringesse. Teiseks ei pruugi kreem alati nahal püsida – me unustame end kreemitada, see kulub ujudes maha, higistame selle välja või hõõrume rätikuga nahalt. Tulemuseks on olukord, kus arvame end olevat kaitstud, kuid tegelikult saame ikkagi põletada.

6. Päevitamine läbipäevituvate riietega (kõige tervislikum)
Miks see on esikohal? Sest see eemaldab inimliku eksimuse ja keemia. Läbipäevituv kangas toimib nagu füüsiline filter – see laseb läbi tervisliku koguse päikest, et keha saaks D-vitamiini ja kuldse jume, kuid blokeerib põletava osa. See ei kulu maha, ei kao ujudes ega jäta nahale kleepuvat kihti. See on nutikas kompromiss: saad päikese hüved ilma põletuse riskita.

Kokkuvõte

Naudi päikest, kuid tee seda targalt. Jäta solaarium ajalukku, ära looda kreemidega imedele ja vaata meie e-poest, kuidas saad rannas olemist nautida nii, et su nahk tänab sind ka 20 aasta pärast.

Ole mõnus!

Allikad:

• Northwestern University & UCSF Study on Tanning Beds and DNA Damage: New Atlas

• Smarttani seisukoht päikese vältimise kohta: Smarttan Blogi