Peame rääkima melanoomist ehk ei tanorexiale ja tanofoobiale ja mis on 1/30000

May 02 , 2021

Peame rääkima melanoomist ehk ei tanorexiale ja tanofoobiale ja mis on 1/30000

Päevitada või mitte päevitada - selles tundub olevat küsimus. Tüüpiliselt esitatud vormis, et "kui melanoom on ohtlik, kas siis oleks parem üldse mitte päevitada?" 

Tunneme vastutust oma klientide ees ja sestap on meie põhimõte olnud kogu aeg selline, et päevitada tuleb mõistlikult ja kõiksugu terviseriskide koha pealt tuleb näha tervikut.

Päevitamisega seotud riskide mõistmiseks ja kasude/kahjude tasakaalu hindamiseks võtsime välja statistika nii Statistikaameti rahvastikusündmuste andmebaasist kui ka Terviseinfo.ee tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist. Soovisime näha, kui suur probleem melanoom Eestis ikkagi on ja kuidas see suhestub teistesse terviseriskidesse.

Tuleb välja, et kuigi melanoomi diagnoosimine on kasvanud viimase 23 aasta jooksul ca 2 korda, siis suremus sellesse on kummalisel kombel jäänud üsna samale tasemele. Igal aastal lahkub meie hulgast selle haigusega keskmiselt 49 inimest. Ehk siis 2019 aasta näitel suri 1 igast ~30 000-st inimesest melanoomi tagajärjel. Piltlikult oli see üks inimene terve Kohtla-Järve kohta.

Miks see nii on, võime vaid oletada, kuna avalikke andmeid vastavate uuringute kohta me ei leidnud.

Levinumad seletused suuremale haigestumisele on järgmised:

  1. Inimesed reisivad rohkem, mistõttu saadakse soojades maades ka rohkem päikesepõletusi, mis on peamine riskitegur.
  2. Solaariumid on kättesaadavamad. 

Levinumad seletused muutumatule suremusele on järgmised:

  1. Teadlikkus on suurem ja seetõttu diagnoositakse haigus varem, mistõttu saadakse haigusest õigeaegse ravi tõttu paremini võitu (osalt seletab ka haigestumise kõvera kasvu).
  2. Eesti arstid teevad melanoomi ravis aina tublimat tööd.

Veel üks põhjus tuleb välja allolevast graafikust. Nimelt on vanemaealise elanikkonna risk haigestuda melanoomi suurem, kui nooremaealistel. 

UV-kiirguse mõjul tekkivad muudatused nahas on ajas kuhjuvad ja sestap on ka vanemaealistel tõenäosus haigestuda suurem. Pealegi on vanemaealiste organism nõrgem ja üldiselt "parem" pinnas kasvajatele. Kuna vanemaealiste osakaal Eesti elanikkonnast on jõudsalt kasvanud (alates 1994 aastast on 80+ vanusegrupi osakaal elanikkonnast kasvanud 2,67%-lt 5,83%-ni ehk 2,11 korda) ja inimesed elavad üldiselt kauem, siis on ka sellel mõju melanoomi diagnoosimisele.

Ometi on ka vanemaealiste hulgas melanoomi suremise tõenäosus suhteliselt väike. Vaid umbes 2x suurem, kui tõenäosus surra herilase, mesilase või vapsiku nõelamise tagajärjel.

Seda illustreerib ka allolev graafik, kus melanoom eraldi on kõrvutatud enimlevinud terviseriketest tulevate surmadega. 

Miks me panime sellele graafikule just südameveresoonkonna haigused? Aga seda põhjusel, et suvistel välitegevustel ja päevitamisel on selge mõju südameveresoonkonna haiguste ennetamisele. Lisaks aitab suvine õues tegutsemine meil ka nakkushaigustele vastu astuda. Kusjuures nakkushaigusesse suremise tõenäosus oli enne koroonat ca. 3  korda suurem, kui nahavähi puhul.

Samuti näitab see graafik, et Eestis moodustavad melanoomi haigestumised ~1,3% kõikidest uutest vähijuhtumitest. Austraalias on see number näiteks 11%. Muu hulgas on ka rinnavähki haigestumisel D-vitamiini defitsiit osutunud oluliseks riskiteguriks ja rinnavähki esineb Eestis ~4 korda sagedamini, kui melanoomi. Samamoodi on D-vitamiinil positiivne mõju eesnäärmevähist hoidumisel.

Teisisõnu - kui me istume melanoomi hirmus toas või hoidume muul moel päikesest, teeme me endale pikas perspektiivis üsna kindlasti rohkem kahju, kui mõistlikult päevitades. Vähemalt senikaua, kui me päevitame enamasti meile tuttavas kliimas. Mida lähemale ekvaatorile, seda tõsisemalt tuleb ka meie põhjamaise naha kaitsmist võtta.

Muidugi oleme me kaugel sellest, et soovitada kogu ettevaatus nurka visata. Smarttani meeskonna soovitused päevitamiseks on järgmised:

  1. Jälgige alati mõistlikkuse põhimõtteid - alustage vähesega, jälgige naha reaktsiooni ja tundke oma nahatüüpi.
  2. Hoiduge solaariumist ja päikesepõletusest.
  3. Vältige enda ülearu pruuniks päevitamist (haiglasliku päevitamise sündroom - tanorexia).
  4. Ärge passige toas, et siis ükskord päikese kätte sattudes punaseks põleda (tanofoobia - haiglaslik hirm päevitamise ees).
  5. Jälgige oma nahka ja ebamäärase kujuga kasvava sünnimärgi või muude melanoomi tunnuste leidmisel marss nahaarsti juurde!
  6. Kandke võimalusel läbipäevituvaid riideid - need lasevad päikesekiirgust küll läbi, kuid samas kaitsevad nahka liigse põletuse eest, toimides kui selga pandav päikesekaitsekreem.

Vanem postitus
3 trikki, kuidas saavutada ühtlane päevitus
Uuem postitus
Ujumisriiete lugu (1. osa)
Language
Estonian
Open drop down