Päevitamine on teema, mis tekitab palju vastakaid arvamusi ja emotsioone. Mõned inimesed kardavad päikest ja väldivad seda igal võimalusel, uskudes, et see on nende nahale ja tervisele ainult kahjulik. Teised inimesed armastavad päikest ja otsivad seda igal võimalusel, uskudes, et see on nende nahale ja tervisele ainult kasulik. Kes on õigel teel? Kas päevitamine on Eesti kliimas tervisele pigem ohtlik või kasulik? Sellele küsimusele vastamiseks peame lugema uuringuid ja mõistliku päevitamise põhimõtteid.

Päevitamise kasulikkus

Päikesekiirgus mõjutab positiivselt meie tervist mitmel viisil. Siin on mõned näited:

• Päikesekiirgus alandab vererõhku. Uuringud on näidanud, et päikesekiirgus vabastab veresoontes lämmastikoksiidi, mis lõõgastab veresooni ja parandab verevoolu. See vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski ja parandab südame tervist.
• Päikesekiirgus tugevdab immuunsüsteemi. Uuringud on näidanud ka, et päikesekiirgus stimuleerib T-rakkude aktiivsust. T-rakud on valged verelibled, mis aitavad võidelda infektsioonide ja kasvajate vastu. See tähendab, et päikesekiirgus aitab meil olla vastupidavam haigustele ja kiiremini paraneda.
• Päikesekiirgus parandab meeleolu. Päikesekiirgus suurendab ka serotoniini taset ajus. Serotoniin on neurotransmitter, mis reguleerib meeleolu, ärevust ja stressi. See tähendab, et päikesekiirgus aitab meil olla õnnelikum rahulikum ja lõdvestunum.
  Lisaks on serotoniin vajalik melatoniini tootmiseks. See aitab suvel paremini magada ja ennast välja puhata ning aitab taastada talvel räsida saanud unetsükli.
• Päikesekiirgus stimuleerib D-vitamiini sünteesi. See on juba laialdaselt teada tõsiasi, et D-vitamiin on oluline paljude keha funktsioonide jaoks, nagu luude, lihaste, hammaste ja naha tervis. D-vitamiin aitab ka ennetada ja ravida mitmeid haigusi, nagu gripp, COVID-19, depressioon, osteoporoos, diabeet jne.
  Kuna D-vitamiini sünteesimiseks kasutatakse kolesterooli, siis aitab päikesekiirgus seeläbi reguleerida ka kolesterooli taset.

Need on ainult mõned uuringutega toetatud näited sellest, kuidas päevitamine võib olla kasulik meie tervisele. Kõik need faktorid mõjutavad muu hulgas ka südame-veresoonkonna haiguste riski. Tulemus on see, et kui (hüpoeteetiliselt) kõik Eesti inimesed loobuksid päevitamisest kaotaksime me südamehaiguste tõttu aastas ca. 160 elu rohkem, kui praegu. Mis on ca. 100 inimese võrra enam, kui me kaotame igal aastal melanoomile.
Seetõttu tuleb meeles pidada, et tervisekäitumises on enamasti kasuks mõõdukus. Päevitamise kasulikud mõjud sõltuvad sellest, kui palju ja kui tihti me päikest saame. Nii liiga vähe kui ka liiga palju päikest võib olla kahjulik.

Päevitamise ohtlikkus

Päikesekiirgus ei ole ainult hea asi. Liigne päikese käes viibimine võib olla kahjulik nahale ja suurendada nahavähi riski. Siin on mõned näited päevitamisega seotud terviseriskidest:

• Päikesekiirgus võib põhjustada nahapõletust. Uuringud on näidanud, et päikesepõletus on nahavähi peamine riskifaktor. Päikesepõletus tekib siis, kui nahk saab liiga palju UVB-kiirgust, mis kahjustab naha rakke ja DNA-d. See põhjustab naha punetust, valu, turset ja koorumist. Päikesepõletus võib tekkida juba 15 minutiga ja selle mõju võib kesta mitu päeva.
• Uuringud on näidanud, et päikese käes viibimine kiirendab naha vananemisprotsesse, nagu kortsude teke, naha elastsuse vähenemine ja pigmendilaikude ilmumine. See on tingitud sellest, et UVA-kiirgus tungib sügavale nahka ja kahjustab naha struktuuri ja funktsiooni. UVA-kiirgus lagundab elastiini ja kollageeni, mis annavad nahale elastsuse ja prinkuse. UVA-kiirgus põhjustab ka vabade radikaalide teket, mis kahjustavad naha rakke ja DNA-d.
• Uuringud on näidanud, et päikese käes viibimine suurendab nahavähi riski, eriti kui inimene saab noorena palju päikesepõletusi. See on seotud sellega, et naharakud on nooremas eas tundlikumad UV-kiirguse kahjustavale mõjule ja et kahjustuste tekkimine võtab aega. Seetõttu on oluline kaitsta laste ja noorte nahka päikese eest ja õpetada neile ohutu päevitamise põhimõtteid.

Siiski tuleb meeles pidada, et need ohtlikud mõjud sõltuvad sellest, kui palju ja kui tihti me päikest saame. Vähe või mõõdukalt päikest ei ole tavaliselt kahjulik.

Kuidas on lood melanoomiga Eestis? Kas see on tõesti nii suur probleem, nagu meile sageli räägitakse? Vastus on ilmselge ei. Melanoom on Eestis oluliselt väiksem probleem kui maailmas keskmiselt ja see on seotud meie laiuskraadiga.

• Maailmas oli 2020. aastal melanoomi esinemissagedus 3,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eestis oli see number 1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. See tähendab, et Eestis oli melanoomi esinemissagedus ligi kaks korda väiksem kui maailmas keskmiselt.
• Maailmas oli 2020. aastal melanoomi suremus 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eestis oli see number 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. See tähendab, et Eestis oli melanoomi suremus rohkem kui kaks korda väiksem kui maailmas keskmiselt.

• Eestis on melanoomi esinemissagedus küll kasvanud, kuid suremus on olnud stabiilne viimase 25 aasta jooksul. See on vastupidine paljudele teistele riikidele, kus melanoomi esinemissagedus ja suremus on kiiresti kasvanud. See näitab, et Eestis ei ole melanoomi epideemiat ega põhjust paanikaks.

• Eestis on melanoomi saanute elulemus paranenud viimase 25 aasta jooksul jõudsalt. See on tingitud sellest, et melanoom avastatakse varasemas staadiumis ja ravitakse paremini. Eestis on melanoomi viieaastane ellujäämine ligi 90%, mis on üks kõrgemaid Euroopas.

Miks on melanoom Eestis nii harv ja allub hästi ravile? Selle peamine põhjus on meie laiuskraad. Tallinn asub Alaska lõunarannikuga umbes samal laiuskraadil ja see tähendab, et me saame väga vähe UVB-kiirgust aasta jooksul. UVB-kiirgus on see, mis põhjustab nahapõletust ja melanoomi teket. Meie laiuskraadil on UVB-kiirgus kõige tugevam suvel keskpäeval, kui päike on kõige kõrgemal. Ülejäänud aja on UVB-kiirgus nii nõrk, et see ei mõjuta meie nahka oluliselt.
See tähendab, et Eesti inimesed saavad teistega võrreldes väga vähe päikesepõletusi ja melanoomi tekitavaid doose aasta jooksul. See eristab meid näiteks Austraalia inimestest, kes elavad ekvaatorile palju lähemal ja saavad suures koguses UVB-kiirgust aastaringselt. Austraalias on melanoomi esinemissagedus 33 juhtu (~8,7 X rohkem, kui Eestis) ja suremus 3,7 juhtu (~9,3 X rohkem, kui Eestis) 100 000 elaniku kohta. See on üks kõrgemaid maailmas.

Kust siis need hirmu- ja õuduslood, mis aeg-ajalt ilmuvad?

Õnneks või õnnetuseks ei ole artiklitel, mis hirmutavad eestlasi päevitamise kõiksugu koledate tagajärgedega Eestiga suurt pistmist. Tegemist on tihti tõlkeartiklitega enamasti inglisekeelsetest allikatest. See tähendab, et kuna Alaskal ei kirjutata artikleid päevitamise ohtlikkusest loeme me tihti tõlketekste, mis olid algselt suunatud Florida, California või Austraalia tarbijatele. Sealmail soovitatakse inimestel ka toas päikesekreemi kanda. Kahjuks ei pea artiklite autorid tihti vajalikuks oma allikaid üldse mainida ja nii hirmutatakse Eesti inimesi käituma tervist kahjustavalt ehk siis peitma ennast päikese eest.

Päevitamise põhimõtted Eesti kliimas

Eesti laiuskraad ja kliima mõjutavad päikesekiirguse tugevust ja kestust erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel. Suved on meil pikad ja valged, talved lühikesed ja pimedad. See mõjutab tugevalt ka päikesekiirguse tugevust ja kestust erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel. Saati, et me käime talvel sootuks paksult riides. Kuidas siis päevitada Eesti kliimas nii, et see oleks meile kasulik ega kahjustaks meie nahka? Siin on mõned soovitused:

• Tea oma nahatüüpi. Nahatüüp määrab ära, kui kiiresti ja kui palju me päevitume või põleme. On olemas kuus peamist nahatüüpi, alates väga heledast (tüüp I) kuni väga tumedani (tüüp VI). Mida heledam on nahk, seda vähem melaniini see sisaldab. Melaniin on pigment, mis annab nahale värvi ja kaitseb seda UV-kiirguse eest. Mida vähem melaniini nahas on, seda kiiremini ja tugevamalt see reageerib päikesele. Seetõttu peavad heledama nahaga inimesed olema ettevaatlikumad päevitamisel kui tumedama nahaga inimesed. Nahatüübi saab teada dermatoloogi juures või ise internetis olevate testide abil.
• Vali sobiv kaitsefaktor. Kaitsefaktor ehk SPF näitab, kui palju kauem võib päikese käes viibida ilma nahka põletamata kui ilma kaitseta. Näiteks kui inimese nahk põleb 10 minutiga ilma kaitseta, siis SPF 15 kreemiga võib ta päikese käes viibida 15 korda kauem ehk 150 minutit. Kaitsefaktori valik sõltub nahatüübist, päikesekiirguse tugevusest ja soovitud päevitusastmest. Üldiselt soovitatakse Eesti suveks valida vähemalt SPF 15 kreem, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.
  NB 1! Vali päikesekaitsekreeme suure hoolega. Kreemide komponendid võivad imenduda verre ja võivad olla pikaajalisel tarbimisel kahjulikud.
  NB 2! Veekindlat päikesekaitsekreemi pole olemas.
  Loen täpsemalt.
• Väldi keskpäevast päikest (vähemasti hooaja alguses, kui nahk on eriti õrn). Päikesekiirgus on kõige tugevam keskpäeval, umbes kella 11 ja 15 vahel. Siis on ka päikesepõletuse oht kõige suurem. Seetõttu on soovitatav sel ajal vältida otsest päikese käes viibimist või kasutada piisavat kaitset. Parim aeg päevitamiseks on hommikul või õhtul, kui päikesekiirgus on nõrgem ja nahk saab seda paremini taluda.
• Kasuta läbipäevituvaid riideid. Läbipäevituvad riided on spetsiaalsed riided, mis lasevad läbi osa päikesekiirgusest ja võimaldavad nahal tervislikult päevituda ilma kreemitamata. Läbipäevituvad riided töötavad nagu päikesekaitsekreem, mille saab selga panna ja seljast ära võtta igal hetkel. Läbipäevituvad riided on mugavad ja praktilised, sest neid saab korduvalt kasutada ja omavahel kombineerida. Läbipäevituvate riiete valikul tuleb arvestada nende läbilaskvust ja sobivust oma nahatüübiga. Riietel ei mõõdeta üldiselt SPF-i, kuid meie poolt tehtud UV-kiirguse läbilaskvuse võrdlevate testide põhjal võib hinnata, et Smarttani veebipoes müüdavate läbipäevituvate riiete SPF jääb vahemikku 10-20.

Kokkuvõte

Päevitamine on Eesti kliimas pigem tervisele kasuks kui kahjuks. Eeldusel, et seda tehakse mõistlikult ja vastavalt oma nahatüübile. Päevitamine võib parandada meie vererõhku, immuunsüsteemi, meeleolu ja D-vitamiini taset, kui seda tehakse mõõdukalt ja ühtlaselt. Päevitamine võib põhjustada nahapõletust, naha vananemist ja nahavähki, kui seda tehakse liiga palju, liiga kiiresti (näiteks solaariumis) ja ebaühtlaselt. Päevitamise puhul ei ole Eestis melanoom suur probleem, sest meie laiuskraadil on UVB-kiirgus väga nõrk ja me saame vähe päikesepõletusi aastate jooksul.

Kui teil on küsimusi või kommentaare, siis palun andke meile teada. 

P.S. Internetis on hunnikute viisi nahatüübi teste. Siin üks eestikeelne.

Nautige päikest ja olge terved!😊