Kas liiga vähene päike võib olla terviserisk?

Sarnaselt Smarttani 2021 aastal kirjutatud artikliga „Peame rääkima melanoomist ehk ei tanorexiale ja tanofoobiale ja mis on 1/30000“ seob dermatoloog Richard Weller oma loengus „The health effects of sunlight, UV and blue light“ päikesevalguse üldsuremusega ning küsib, kas Põhja-Euroopa päikesesoovitused arvestavad ikka kogu tervisepilti.

Aastakümneid on päikese tervisemõju hinnatud peamiselt ühe küsimuse kaudu: kui palju suurendab UV-kiirgus nahavähi riski? Edinburghi Ülikooli dermatoloog Richard Weller leiab, et see on ainult osa pildist. Tema loengus moodustub teistsugune tõendusahel: päikesevalgus võib vabastada nahas lämmastikoksiidi, laiendada veresooni ja langetada vererõhku ning Põhja-Euroopa rahvastiku-uuringutes seostub suurem päikesekiirgusega kokkupuude väiksema üldsuremusega. See sunnib küsima, kas ka päikese vältimisel võib olla oma hind.

Kuidas päikeseravist sai päikese vältimine?

Veel 20. sajandi alguses kasutati päikesevalgust ja UV-kiirgust ravivahendina. Näiteks kasutati UV-kiirgust tuberkuloosi ja rahhiidi ravil. Tänapäeval domineerib meditsiinilises päikesekäsitluses nahavähi ennetamine. Samas nagu meiegi oleme kirjutanud, on veresoonkonna haigustest tingitud suremuse riskide kõrval nahavähki suremise risk väga väike. Küsimus ei ole selles, kas UV kahjustab nahka — see on teada. Küsimus on selles, kas ainult nahakahjule keskendudes jäetakse tähelepanuta päikese süsteemsed mõjud. Teisisõnu – kas inimene on nagu Lego, mis koosneb eraldi teineteisest sõltumatutest komponentidest?

Meditsiin on päikese suhtes liikunud ühest äärmusest teise. Aga kas praegune äärmus arvestab kõiki tervisemõjusid?

Mõistatus: miks on vererõhk kõrgem talvel ja kõrgematel laiuskraadidel?

Kõrge vererõhk on üks olulisemaid südameinfarkti ja insuldi riskitegureid (lisaks LDL-kolesteroolile, diabeedile, suitsetamisele jms.). Uuringutes tuleb välja, et populatsioonide keskmine vererõhk on ajaloolistes andmetes olnud kõrgem ekvaatorist kaugemal. Suurbritannias tehtud statistika järgi on seal inimeste keskmine vererõhk talvel kõrgem ja suvel madalam. Osa erinevusest saab seletada temperatuuriga, kuid mitte kogu erinevust. Seetõttu tuleb UV-kiirgust vaadelda, kui võimalikku puuduvat tegurit.

Miks D-vitamiin ei seleta kogu mõju?

Päikesevalgus aitab UVB kaudu nahal D-vitamiini sünteesida. Madal D-vitamiini tase seostub vaatlusandmetes kõrgema vererõhu ja mitme haiguse suurema riskiga. Kuid D-vitamiini, kui toidulisandi tarvitamise mõjude randomiseeritud uuringud ei ole näidanud, et sellest suukaudsest manustamisest oleks eriti kasu D-vitamiini puudusest tulenevate terviseriskide leevendamiseks. Seetõttu võib D-vitamiini tase olla osaliselt päikese käes viibimise marker, mitte kõigi päikese mõjude ainus mehhanism. Sarnaselt nagu suitsuanduri piiksumine on tulekahju marker mitte tulekahju põhjus. Järgmine loogiline küsimus on: milline muu bioloogiline mehhanism võiks päikese ja vererõhu seost seletada?

Päikesevalgus ei ole lihtsalt organismi D-vitamiini tootmislamp. Valgus käivitab nahas ka teisi keemilisi reaktsioone.

Nahk kui lämmastikoksiidi ladu

4.1. Mis on lämmastikoksiid?

Lämmastikoksiid ehk NO on lühikese elueaga signaalmolekul. See aitab veresoontel lõõgastuda ja laieneda. Laiemad veresooned vähendavad veresoonkonna vastupanu ning langetavad vererõhku. Varem peeti nitraati suuresti ainevahetuse passiivseks lõpp-produktiks. Hiljem selgus, et organism ja suuõõne bakterid võivad nitraati ja nitritit uuesti bioloogiliselt aktiivseteks ühenditeks muuta.

4.4. Teaduslik vaidlus, millest sündis hüpotees

Lämmastikoksiid koguse mõõtmisel inimuuringutes selgus, et eri uurimisrühmad said mõõtmistel väga erinevaid NO tasemeid. Mõõtmismeetodite kontrollimisel selgus, et ühe meetodi tugev valgussähvak tekitas proovis fotokeemiliselt täiendavat NO-d. Selle peale tekkis uurijatel küsimus, et kas ka päikese UV-kiirgus võiks nahas olevaid nitraadi- ja nitritivarusid aktiveerida. Hilisemal uurimisel selgus, et nahk osutuski potentsiaalselt suureks valgusele reageerivaks lämmastikoksiidiühendite reservuaariks.

Inimkatse: kas UVA laiendab veresooni?

Et UV-kiirguse mõju lämmastikoksiidi kogusele täpsemalt uurida tehti järgnev katse:

• Kõigepealt kiiritati inimese nahaproove UV-valgusega ja mõõdeti vabanevaid lämmastikoksiidiühendeid.

• Seejärel tehti katseid tervete vabatahtlikega.

• Kasutati UVA-d, sest see võimaldas uurida D-vitamiini sünteesist eraldiseisvat reaktsiooni (D-vitamiini tootmine sõltub eeskätt UVB-st).

• Kontrolltingimuses kasutati näilist kiiritust (lihtne, kuna inimsilm UV-kiirgust ei näe näha on vaid sellega kaasnev tihti sinine valgus).

Selgus, et UVA toimel veresooned laienesid ja vererõhk langes. Mõju püsis ka siis, kui ensümaatiline NO süntees (lämmastikühendite loomine kehas ensüümide toel UV-kiirgusest sõltumatult) oli blokeeritud, mis toetas ideed, et NO vabanes nahas juba olemasolevatest ühenditest.
2024 aasta randomiseeritud inimkatse leidis, et UVA-kiiritus laiendas arteriaalset veresoonkonda ja langetas vererõhku

Kas laboratoorne mõju on rahvastiku tasandil piisavalt suur?

Uurijad seostasid vererõhuandmeid satelliitidelt saadud UV- ja temperatuurinäitajatega. Analüüs hõlmas suuri valge- ja mustanahaliste ameeriklaste gruppe. Welleri esituse järgi seletas temperatuur ligikaudu poole sesoonsest vererõhuerinevusest ning UV-kiirgus osa ülejäänust. Päikese mõju erines nahapigmentatsiooni järgi. Suurbritannia talve- ja suvekuude keskmise vererõhu erinevus oli suurusjärgus, millel võiks rahvastiku tasandil olla märgatav mõju südame-veresoonkonna juhtumitele.

Kui päikesekiirgus mõjutab vererõhku, ei piisa päikese kogu tervisemõju hindamiseks ainult nahavähi juhtude loendamisest. Vaadata tuleb ka südameinfarkte, insulte ja üldsuremust.

Õige mõõdik: üldsuremus, mitte ainult nahavähk

7.1. Rootsi MISS-uuring

2014 avaldati artikkel 30 000 Rootsi naise pikaajalisest jälgimisest. Osalejate päikesekäitumist hinnati küsimustikega. Analüüsis arvestati mitmete sotsiaalsete, tervislike ja käitumuslike teguritega. Selgus, et päikest vältinud naistel oli suurem üldsuremus kui aktiivsema päikesekäitumisega naistel. Erinevus tulenes eeskätt südame-veresoonkonna ja muude, vähist erinevate surmapõhjuste erinevusest. Päikesega aktiivsemalt kokku puutunud rühmades oli nahavähi risk kõrgem, kuid üldine eluiga pikem.

7.2. UK Biobank

Suuremat Briti Biobanki põhist andmestikku vaadeldes kangastub sarnane pilt. Suurem hinnanguline UV-kokkupuude seostus:

• väiksema üldsuremusega;

• väiksema südame-veresoonkonna suremusega;

• väiksema vähisuremusega;

• veidi suurema melanoomi diagnoosimise riskiga, kuid mitte selgelt suurema melanoomisuremusega.

Miks kaks eri mõõtmismeetodit?

Weller kasutas erinevate uuringute sarnaste tulemuste kirjeldamisel „triangulatsiooni“ mõistet:

Kui erinevad, eri tüüpi vigadega kokkupuutenäitajad osutavad samas suunas, muutub üheainsa segava teguri seletus vähem tõenäoliseks.

Samas ei kao vaatlusliku uuringu põhiprobleemid:

• rohkem õues viibivad inimesed võivad rohkem liikuda;

• neil võib olla erinev tervisekäitumine;

• elukoha päikesekiirgus ei näita inimese tegelikku UV-doosi.

Provokatiivne mudelarvutus

„Welleri riskibilanss“

Loengus teeb Weller UK Biobanki andmete põhjal ligikaudse arvutuse:

• osa melanoomisurmadest omistatakse liigsele päikesekiirgusele;

• märksa suurem arv üldsurmasid seostub tema mudelis ebapiisava päikesekokkupuutega;

• loengus väljendatakse seda provokatiivse suhtena: ühe liigse päikesega seotud melanoomisurma vältimise kõrval võiks väga range päikese vältimisega kaasneda palju rohkem muid surmasid.

Selle artikli aluseks olnud loengus esitatud arvud olid ligikaudu 39 liigse päikesega seotud melanoomisurma võrrelduna ligi 3000 ebapiisava päikesega seostatud surmaga, millest Weller tuletas umbes 75 : 1 suhte. Need on kõneleja epidemioloogilisel mudelil põhinevad hinnangud, mitte randomiseeritud katse tulemused ega individuaalne ravijuhis.

Nahavärv, evolutsioon ja universaalsete soovituste piirid

Nahapigmentatsioon muudab UV-kiirguse tungimist nahka. Seetõttu erinevad nii D-vitamiini süntees, UV-ga seotud nahakahjustused kui ka võimalik veresoonte reaktsioon. Hele nahk kujunes madalama päikesekiirgusega piirkondades evolutsioonilise kohastumusena alles hiljuti. Sestap ei saa Austraalia või Florida kõrge UV-koormuse soovitusi automaatselt üle kanda kõigile Põhja-Euroopa inimestele. Samuti ei saa sama soovitust ühetaoliselt rakendada kõikidele nahatüüpidele.

Tumeda nahaga (peamiselt Aafrika päritolu) inimestel on UV-ga seotud nahavähi risk üldjuhul oluliselt väiksem kui väga heleda nahaga inimestel.

Järeldus: päikese mõju ei saa hinnata ühe organi kaudu

UV-kiirguse võime kahjustada nahka ei ole kahtluse all. Richard Welleri loengu keskne väide on aga, et päikese mõju hindamisel tuleb vaadata lisaks nahale ka veresoonkonda, immuunsüsteemi ja üldsuremust. Inimkatsed toetavad mehhanismi, mille kaudu UVA võib vabastada nahast lämmastikoksiidi ning langetada ajutiselt vererõhku. Põhja-Euroopa vaatlusandmetes seostub suurem päikesekokkupuude väiksema üldsuremusega, kuid need uuringud ei määra veel inimesele optimaalset UV-doosi. Seega ei ole teaduslikult põhjendatud ei päikese kuulutamine ravimiks ega eeldus, et päikese täielik vältimine on riskivaba.

Smarttani kommentaar

Soovitame soojalt kõigil huvilistel seda videot vaadata. Üldised piirangud, mis tuleb sealjuures kõrva taha panna ja mida me oleme päevitamisega seoses alati toonitanud:

1. Kõige suurem nahakahjustuste ja nahavähi oht kaasneb „istusin aasta läbi kontoris ja nüüd võtan kõik päikese korraga ära“ käitumisega. Sellisel puhul on risk oluliselt suurem isegi neist, kes töötavad kogu aeg päikese käes;

2. Kõige suurem ja püsivam nahakahjustuse allikas on päikesepõletus. Miks see tekib, kirjutasime artiklis „Päikesepõletuse peamine põhjus on lõpuks tuvastatud, aeg on õpikuid ümber kirjutada“;

3. Terve mõistusega inimene ei jookse kaasa kõiksugu äärmustega;

4. Mõistlik on enda nahka kaitsta läbipäevituvate riietega, mis võimaldavad palju lihtsamini reguleerida nahale langeva päikesekiirguse kogust, hoiduda iga kahe tunni tagant kreemidega mässamisest, vältida põletust ja samas saada päikeselt see, mis teeb meid tervemateks ja õnnelikumateks. Loe ka meie artiklit sellest, miks meie keha armastab päikest.