Teadliku päevitaja uudiskiri | 2 |

SUVI ON PÄEVITAMISEKS - TEE SEDA TARGALT

Kuidas Instagrami staarid väldivad päevitusrante

Instagramis poseerivad piigad tunduvad alati olevat perfektselt ühtlase päevitusega. Lausa kadedaks teeb. Kuidas nad seda saavutavad? Jagame siinkohal mõningaid nõuandeid

Pange selga … mittemidagi
Ainus viis päevitusrantide täielikuks vältimiseks on alasti päevitamine. Kui teil on privaatne koht, kus teie naabrid teid ei näe, võite veeta aega õues ilma päevitusriieteta. NB! On oht saada päikesepõletus pealaest jalatallani ja see on oi-oi, kui ebameeldiv. Kasutage UV-kiirguse piiramiseks päikesekaitsekreemi, kaitstes eriti hoolsalt oma privaatseid paiku. Kui teil on keskmisest eestlasest julgust rohkem, siis saab külastada ka nudistide randu. Eestis on neid 2 – Pärnus ja Narva-Jõesuus. Huviline võib külastada ka Lätis Saulkrasti ranna lõunaosas asuvat väga suurt nudistide randa.
Paraku aga ei ole võimalik alati alasti päevitada, sest võimalusi selleks on enamikul vähe.

STAARI TARKUSETERA: Kasutage privaatsuse tagamiseks rannatelki.
Paigaldage koduõuele rannatelk, et piirata nähtavust oma päevitusalale. Kui päevitate hommikul või õhtul, saate püüda madalaid päikesekiiri. Rannatelk varjab teid võõraste pilkude eest ja tänu sellele saate päikese käes paljalt lebada. Ka peatab vari tuule ja võimaldab päevitada jahedamate ilmadega.

Kasutage isepäevituvat kreemi või külastage solaariumit
Solaarium on enamasti koht, kus saate rahulikult alasti päevitada, kuid tuleb meeles pidada, et solaariumit peetakse naha tervisele väga kahjulikuks ja solaariumis päevitamist nahavähi riski suurimaks allikaks. Samuti ei saa alati olla kindel solaariumivarustuse puhtuses, kuna see sõltub pahatihti eelmiste klientide hoolsusest.

Teine viis, kuidas tagada, et päevitus oleks ühtlane, on see endale ise peale kanda. Võite seda teha isepäevituva kosmeetika abil. Kindlasti vajab see hoolikat pealekandmist ja kõige parem on usaldada vajalik töö proffi hooleks. Siiski on ka siin omad nüansid.
1. Pealekandmisel on lihtne teha vigu ja tulemuseks on tumedad või heledad laigud.
2. Pealekantud päevitus on lühiajaline – mõju kestab umbes nädala.
3. Dihüdroksüatsetoon (nahka pruunistav aine kõikides isepäevitajates) satub nahalt suures koguses verre ja on seal kantserogeenne. Kontaktdermatiit ei ole samuti harv nähtus.
4. Spreipäevituse puhul hingate te dihüdroksüatsetooni sisse ja selle mõju on rakke lagundav, mis võib põhjustada vähki.
5. Ehkki nahk on petlikult pruun, on pealekantud päevituse SPF umbes 3 ja kuigi mõned tehispäevitajad sisaldavad ka lisapäikesekaitset, siis selle lisakaitse mõju on u 2 tundi, nagu kõigil teistel päikesekaitsevahenditel.

On ka teisi päikeseta päevitamise meetodeid, nagu süstid, tabletid jms. kuid enamasti kaasnevad nendega rohkem või vähem tõsised terviseriskid.

STAARI TARKUSETERA: Mitte mingil juhul ärge kasutage päevitustablette ja -süste.
Päevitustabletid sisaldavad kunstlikku toiduvärvi nimega kantaksantiin ja selle kasutamine naha tooni muutmiseks vajalikes kogustes on tunnistatud tervisele ohtlikuks juba praegu teadaolevatel andmetel (tekitab silmas punaseid ja oranže kristalle), ehkki uuringuid on tehtud veel vähe. FDA suutis kohtuotsusega keelata aine müügi päevitustablettidena.

Muutke päevitusriideid ja nende asukohta kehal.
Kui soovite saada loomulikku päevitust ilma tugevate rantideta, võite proovida oma ujumisriideid vahetada. Näiteks võite esimesel päeval kanda paelteta bikiine ja järgmisel päeval kaela taha seotavaid. Loomulikult on abiks ka bikiinide paelte ringi paigutamine. Kõhuli päevitades saab seljalt paelad päris lahti teha. See annab naha erinevatele piirkondadele päikese käes viibimise võimaluse ja aitab pehmendada päevitusrante. Mida paljastavamad ujumisriided on, seda väiksemaks jäävad randid. Peate lihtsalt teadma, mis teile sobib. On olemas ka mikrobikiinid, kuid mõneti stigmatiseerunud Eestis nendega randa ilmumine on praktiliselt sama, mis sinna Borati ujumiskostüümis jalutamine.

STAARI TARKUSETERA: Kandke läbipäevituvaid päevitusriideid.
Läbipäevituvad päevitus- ja ujumisriided ongi loodud selleks, et päikesekiired saaksid neist läbi tungida. Neid kandes saate olla viks ja viisakas ning säilitada oma eneseväärikuse, kuid nahk saab siiski arvestatava doosi UV-valgust. Samas ei lase ka läbipäevituvad riided kunagi läbi 100% UV-kiirgusest, mistõttu on neid mõistlik kasutada nii, et katate riiete alt välja jääva naha madala SPF-ga looduslike päikesekaitseõlidega.

Kas keemilised või mineraalsed päikesekaitsekreemid

Päikesekaitsekreemid jagunevad kahte suurde klassi – keemilisteks ja mineraalseteks vastavalt nende tööpõhimõttele. On tõestatud, et mõlemad klassid vähendavad päikesepõletuse ja nahavähi riski. Ainus tõeline erinevus on see, kuidas nad seda teevad.

Keemilised päikesekaitsekreemid toimivad peaaegu nagu käsn, absorbeerides UV-valgust, samas kui mineraalsed päikesekaitsekreemid toimivad pigem kilbina, blokeerides päikesekiiri. Keemiliste päikesekaitsekreemide tavaliste koostisosade hulka kuuluvad oksübensoon, avobensoon, oktisalaat, oktokrüleen, homosalaat ja oktinoksaat. Lisaks on mitmed looduslikud õlid tugevate päikesekaitse omadustega (isegi kuni SPF 50). Oma koostise tõttu on keemilised päikesekaitsekreemid mugavamad nende hõlpsa kasutamise ja nahale jääva jäise valge kihi vältimise tõttu.

Mineraalsed (nimetatakse ka füüsilisteks) päikesekaitsekreemid seevastu sisaldavad tsinkoksiidi või titaandioksiidi ja tunduvad sageli nahal kleepuvatena. Üldiselt peetakse füüsilisi päikesekaitsekreeme ohutumateks, kuna enamasti on kreemi kiht lihtsalt naha peal ja erinevalt keemilistest kreemidest vereringesse ei pääse. Küll aga on tänapäeval levima hakanud nanoosakeste kasutamine, mis on piisavalt väikesed, et nahka teatud tingimustel läbistada. Nende mõju tervisele ei ole veel korralikult läbi uuritud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et lisaks kahele koostisosale (PABA ja trolamiin salitsülaat), mis on mõnedes riikides (USA näiteks) keelatud, teame, et päikesekaitsetoodete keemilised koostisosad imenduvad, kuid me ei tea täpselt, mis juhtub, kui need imenduvad ja millist lühiajalist või pikaajalist tervisemõju need omavad.

Lisaks on olemas keemilised päikesekaitsekreemid ja -õlid, mis sisaldavad toiduainetest pärit naturaalseid õlisid ja on seetõttu ohutud. Toome allpool nimekirja mõningate looduslike õlide ligikaudsetest päikesekaitsefaktoritest.

Tugevaima kaitsega looduslikud päikesekaitseõlid on:
Vaarikaseemneõli ~ SPF 30-50
Porgandiseemneõli ~ SPF alla 40
Nisuiduõli ~ SPF 20

Õlid, mille SPF on väiksem:
Makadaamiapähkliõli ~ 6
Avokaadoõli ~ 4-10
Sheavõi ~ 6-10
Mandliõli ~ 5
Seesamiseemneõli ~ 4
Kanepiõli ~ 6
Jojobaõli ~ 4
Kookosõli ~ 2-8
Sojaõli ~ 10
Oliiviõli ~ 8

Kui soovid päikesekaitse vahenditesse lisatavate ainete kohta rohkem lugeda, loe selle kohta artiklit meie blogist.

Graafik päikesekiirguse ja tervisemõjude seostest

Kas päevitamine on siis kasulik või kahjulik?

Millegipärast ei kipu inimesed puhkama novembris. Ikka suvel. Mõned sõidavad veel soojale maalegi, et päikesest ja soojusest energiat saada. Samas räägivad nahaarstid kogu aeg, kui hirmus asi on UV-kiirgus ja miks see kehale halb on. See on ka arusaadav, kuna nemad tegelevad päevast päeva patoloogiatega ja näevad inimeste traagikat. Eriti USA-s sünnivad soovitused naha päikesele näitamist üldse vältida. Järjest enam satub ette artikleid soovitustega lülitada oma igahommikusse rutiini enese võimalikult tugeva SPF-ga päikesekaitsekreemiga kokku määrimine. Umbes nii, et tualett, hammaste pesu ja siis vähemalt 40 ml SPF 80-100 päikesekaitsekreemi selga. Sest päike võib võtta natuke ka läbi aknaklaasi ja hoidku selle eest. Igahommikune päikesekaitsega mökerdamine paistab küll olevat kreemitootjate märgade unenägude põhjal kujundatud soovitus, aga osa inimesi võtavad neid tõsiselt tehes enesele rohkem kahju, kui kasu.

Tõsi on see, et liiga kiiresti liiga palju UVB-kiirgust põhjustab päikesepõletust. Selle tagajärjel võivad rakkudes tekkida DNA kahjustused ja suureneb erinevate nahavähkide risk. UVA-kiirgus ei põleta, kuid see tungib sügavamale naha sisse ja võib läbi DNA-d kahjustavate vabade radikaalide tekitamise kaudselt vähile kaasa aidata. See kõik on teada, kuid üldine pilt on siiski märksa mitmekesisem ja tasub vaagimist põhjalikumalt, kui uudisekünnist ületavate juhtumite pinnalt tundub. Loetleme siinkohal mõned faktid, mis aitavad toimuvat paremini mõista.

1. Eesti on sisuliselt Alaskaga samal laiuskraadil. Uuringutes on leitud, et elamine põhja pool, kus päike on nõrgem, suurendab päikeselisematel laiuskraadidel elavate inimestega võrreldes riski surra Hodgkini lümfoomi, rinna-, munasarja-, jämesoole-, kõhunäärme-, eesnäärme- ja muudesse vähkidesse.
2. Mitmed uuringud näitavad eluohtlike vähkide vähenemist, kui inimesed kolivad päikselisema kliima poole. Teadlased leidsid, et iga saja tuhande lõunasse koliva inimese kohta võib nahavähi tagajärjel lisanduda umbes kaks kuni kolm uut surmajuhtumit (~0,0025%), kuid kõigi teiste enam levinud vähivormide väiksema levimuse tõttu võib surmajuhtumeid olla kokkuvõttes 30–40 võrra vähem.
3. Mõned teadlased juhivad tähelepanu ka sellele, et pahaloomuline melanoom esineb enamasti kõige vähem päikese käes olnud kehaosadel. See osundab, et pahaloomulist melanoomi ei põhjusta mitte pikaajaline „päevitajakarjäär“, vaid lühike, intensiivne, kaitsmata kokkupuude UV-kiirgusega.
4. On vähemalt 167 uuringut, mis kinnitavad päikese positiivset mõju luude tervisele.
5. Kõrgematel laiuskraadidel (põhja pool) elavatel inimestel on suurem kõrgvererõhutõve risk.
6. Tihedam kokkupuude päikesega seondub ka madalama diabeedi riskiga.

On tõestatud, et oht mitte saada piisavalt päikest on suurem riskist, et te saate seda liiga palju. Mida siis inimene tegema peab? Maailma terviseorganisatsioon WHO soovitab oma ulatuslikus uuringus päikese eeliste ja puuduste kohta mõõdukat lähenemisviisi päikesevannidele.

UV-kiirguse optimaalset doosi on keeruline leida, kuna seda mõjutavad paljud tegurid ja see varieerub nahatüübiti. Üldiselt on soovituslik saada vähemalt 15 min otsest päikesevalgust päevas tagades samal ajal, et teie nahal ei tekiks punetust.
Paistab, et nahk saab päikesekiirgusega kenasti hakkama, kui seda ei ole korraga liiga palju. Ehk siis vältida tuleb solaariumi ja päikesepõletust. Teadlik päevitaja saab sellega läbipäevitavate riiete, looduslike päikesekaitsevahendite ja mõistliku päevitamise abil kenasti hakkama. Saadav kasu kaalub ohud selgelt üles.

Tutvu Eestis tehtud läbipäevituvate T-särkidega

Smarttani tegutsemise algusest peale küsiti meilt läbipäevituvate T-särkide järele. Testisime 2020 aastal Taltechis mitmete tootjate kanganäidiseid ja saime väga erinevaid tulemusi. Lõpuks valisime ühe Euroopa tootja sertifitseeritud kanga ja kui lõigete viimistlemine oli lõpuni jõudnud, õmblesime esimese partii särke valmis. Nüüdseks on särgid tulurl olnud juba 3 aastat ja klientide poolt väga head tagasisidet saanud. Vaata särke siit.

Kangast
Smarttan T-särk on õmmeldud spetsiaalsest läbipäevituvast kangast, mis laseb läbi 40-60% UVA-kiirgusest. See on 10 korda rohkem, kui tavalisel puuvillasel särgil. Meie kangas koosneb 60% puuvillast, mis teeb selle ihu vastas mõnusaks ja 40% polüestrist, mis aitab särgil kiiresti kuivada.
Kangast osaliselt läbiv kasulik päikesekiirgus annab just täpselt nii palju UVA ja UVB kiirgust (viimast minimaalselt), et nahk päevituks, aga ei saaks põletada toimides samamoodi, kui päikesekaitsekreemid.

Miks on särgid heledad?
Hea läbipaistvus UVA spektri osas tuleneb nii spetsiaalsest materjalist ja koestruktuurist, kui osaliselt ka sellest, et seda ei ole liiga tumedaks toonitud. Iga lisaaine (ka trükivärv) on UV kiirgusele takistuseks. Sestap otsustasime alustada heledate särkidega, et tagada UVA spektris hea läbilaskvus. Nüüdseks on värvivalikus 7 erinevat pastelset värvitooni.

Loodud liikumiseks.
Smarttan T-särk sobib nii aias toimetamiseks, matkamiseks, reisimiseks kui ka sportimiseks. Lõiked on loodud selliselt, et särk oleks naha vastas, aga keha saaks võimalikult vabalt liikuda. Meie särk istub hästi, veniv kangas järgib keha kuju ja ei takista liigutusi. Mida rohkem on läbipäevituv kangas keha vastas, seda rohkem UV kiirgust sellest ka nahani jõuab.

Meie särk aitab Sul saavutada ühtlasemat jumet ja koguda D-vitamiini igal päikeselisel hetkel. Vajadusel kaitseb see ka UV kiirguse põletava mõju eest, sest läbipäevituvad kangad toimivad nagu päikesekaitsekreemid. Põletust ei teki, aga suve lõpuks oled ikkagi kenasti kuldpruun.

LAOMÜÜK! MAGRADA porgandiseemne päikesekaitse kehaõli e-vitamiiniga (tooniv) 75ml - Smarttan

Nüüd on meil müügil ka looduslik päikesekaitsekosmeetika!

Pärast põhjalikke otsinguid ja omaenese naha peal katsetamisi, oleme Sinu jaoks välja valinud parimad Eestis toodetavad looduslikud päikesekaitsetooted. Neid on hiiglama hea kombineerida läbipäevituvate riietega, seda nii naha kaitsmiseks kui ka ühtlase päevituse saavutamiseks. Püüame valikut veelgi täiendada ja anname sellest Sulle kindlasti teada.
Vaata kosmeetikatoodete valikut.