Blogi

Kas vees olles saab päevitada?

10.08.2018
Kas vees olles saab päevitada?

Inimesed, kes suviti lasevad endal rannas pruunimaks muutuda, võib tekkida küsimus, et "mis siis saab, kui ma vette lähen - kas ma päevitan edasi?"

Nagu meil juba kombeks on, siis on siin jällegi kaks vastust. 
Lühike vastus on JAH.
Pikk vastus on selline - nagu ka muu päikesevalgus, läbistab UV-kiirgus vett. Küll on aga valguse eri spektriosade võime tungida vetesügavusse erinev. Kõige kaugemale ulatub sinine valgus, mistõttu on ka ookeanid sinised. See omakorda tuleb sellest, et hapnik on tegelikult sinine - vaadatagu taevasse, kui ei usu. Spektri ulatus sügavuse lõikes on näha juuresoleval pildid.
UV-kiirgus ulatub erinevatel andmetel 10-40 meetri sügavusse. Küll aga langeb UV-kiirguse tugevus üsna kiiresti. Kõige sügavamale ulatub UVA spektriosa, mille peamine mõju on naha vananemine.
Teine pool valemist on see, et kui te just ei snorgelda või ei uju akvalangiga, siis on teie selgi siiski enamasti üsna õhukese veekihi all. Nii, et kui teil on plaanis ujuda neli tundi jutti päikesepaistelisel päeval mistahes stiilis (v.a. selili), ei maksa imestada, kui selg pärast kipitab (selili ujumise korral kipitab muidugi kõht). Peale selle on vesi hea naha jahutaja, mis omakorda toob kaasa selle, et päikesepõletust ei ole tunda enne, kui asi tõsine. Ja et panna I-le korralik punkt, eemaldab vesi teie nahalt üsna kiiresti praktiliselt kogu päikesekreemi.

Põhjamaades muutub asi veel keerulisemaks, kuna meil langeb päikesevalgus lainetavasse vette enamasti nurga all ning oluline osa sellest peegeldub. Selle tagajärjeks on asjaolu, et püsti vees seistes saab kodanik kõige suurema koguse UV-kiiirgust. Päevitage teadlikult seni kuni meil ilusaid ilmu jagub.

 

 

Kas läbipäevituvad riided paistavad läbi?

29.07.2018
Kas läbipäevituvad riided paistavad läbi?

Inimesed jätkavad küsimist, kas läbipäevituvad riided paistavad läbi.

Lühike vastus on, et EI PAISTA.

Pikem vastus on järgmine: Kangas on loodud selliselt, et valgus jõuaks kehani - muidu ei saa päevitumist toimuda. See eeldab, et mingil moel peab kangas olema valgust läbi laskev. Selleks, et päevitaja ei muutuks vastu tahtmist nudistiks, on kasutusele võetud need kaunid mustrid, mis kõiki selliseid tooteid katavad. Tulemus on see, et kui kangas on vastu ihu, siis ühegi inimese silm ei suuda sellest läbi vaadata. Kui aga panna läbipäevituv kangas silmade ette, siis on sellest võimalik läbi vaadata küll. Mõnes mõttes on need kangad sarnased trammide akendele kleebitud reklaamidega, milledes on väikesed augud. Tulemus on see, et trammis istuvad inimesed välja näevad, kuid väljast trammi sisse ei näe.

Praktiliselt töötab see nii, et päikesevalguse käes tõmbub silma pupill kokku ja silma valgustundlikkus väheneb oluliselt. Selleks, et näha riide taga olevat ihu peaks see toimima vastupidi. Tealdikult ei ole võimalik silma valgustundlikkust mõjutada ja nii ongi saavutatud efekt, kus silm kangast näeb, kuid selle taga olevat ihu mitte. Lisaks ajab muster silma segadusse ja nõuab keskendumist sellele. Sama kehtib ka kaamerate kohta - mistahes seadetega ei ole võimalik fotografeerida kodanikku nii, et tema ihu oleks läbi nende kangaste nähtav.

Kasutame ise neid rannariideid juba mõnda aega ja siiani ei ole esinenud olukordi, kus midagi strateegilist oleks läbi nende näha olnud. Nii siis, kui riided on kuivad, kui ka siis, kui need on märjad.

Kangastele võetud patenti saab huviline lugeda siit:

https://patents.google.com/patent/WO2009122167A1/en

Ujumisriiete lugu

10.07.2018
Ujumisriiete lugu

Aegade algusest on inimesed ikka rohkem või vähem ujumas käinud. Mõte, et ujumise ajaks ujumisriided selga panna, on hooti ikka inimestele pähe tulnud, kuid suurem osa ajaloost on rahvas supelnud paljalt. Eriti kummaline oli suhtumine alastu ujumisse viktoriaanlikul Inglismaal, kus muus osas oldi igasuguse liigse naha näitamise suhtes väga pepsid, aga paljalt ujumine oli isegi avalikes kohtades täiesti aktsepteeritav. Nagu näha juuresoleval pildil.

 

Kui klassikaline ettekujutus ujumisriiete ajaloost on umbes selline, et "algul käidi triibuliste trikoodega ja siis tulid bikiinid", siis tegelikkus on märksa keerulisem nagu alati. Kummalise ajaloo vimkana tuleb tõdeda tõsiasja, et bikiinid olid tegelikult kasutusel enne 19. sajandi kummalisi ujumiskostüüme. Nimelt on säilinud Vana-Rooma joonistused, kus naised kasutavad ujumisriietena justnimelt bikiine.

Ka on olemas teateid, et juba 5600 aastat e.k. kujutati naisi nahast bikinnidel leopardil ratsutamas. Tõsi, sellisel juhul ei saa neid muidugi ujumisriieteks pidada, kuid siiski näitab see, et kahest osast koosnev rõivakomplekt, ehk siis bikiinid, on soojal ajal alati asjakohane olnud.

Pärast Rooma aega kadus aga vajadus ujumisriiete järele, kuna puritaanlik Lääne-Euroopa tegeles parajasti nõidade jahtimisega ja ujumine või õues kümblemine oli praktiliselt mõeldamatu. Alles 19. sajandil leiti, et kodanik võiks ennast ikka vahest vette kasta ja seega tekkis vajadus ka ujumisriiete järele. Esialgu võeti seda väljendit üsna sõna-sõnalt nii, et kangast kulus ohtrasti ja bikiinidest polnud juttugi. Allolev illustratsioon näitab selgelt, mida mõeldi tollal ujumisriiete all..

1907. aastal läks asi juba huvitavamaks, kui Bostoni rannal arreteeriti Anette Kellerman, kes kandis ühest tükist liibuvat trikood, mida tollal peeti lubamatult väljakutsuvaks. Komblust tähtsaks pidavate kodanike meelest oli sellise paljastava trikooga randa ilmumine sama hea, kui daam oleks olnud alasti.

Kaheosaline bikiinilaadne ujumiskostüüm ilmus avalikkuse ette esmakordselt 1912.a. olümpial ja sealt edasi on keha riidega kaetud osa jäänud järjest väiksemaks ja paljast nahka on järjest rohkem näha olnud.

1934.a. filmis "1934 aasta mood" oli näha juba tänapäeva bikiinidele sarnanevaid ujumisriideid.

1945.a. tulid turule ujumisriided nimega "Moonlight Buoy" ehk kuuvalguse poi. Unikaalseks muutis selle korkvöö, mis võimaldas need veepinnale ujuma jätta ja ise alasti vees supelda.

Et päike nahale pearemini ligi pääseks kahanesid ujumisriided edasi, kuni 1946 aastal tulid turule sarnaste rõivatükkidega kaks tootjat - Jacques Heim tõi turule kaheosalise ujumiskostüümi, mis veel vaevu kattis kandja naba, nimetades oma toodet "Atome" - aatom. Samal aastal ületas teda aga esimeste nöörbikiinidega Louis Réard, kes tõi oma toote turule 5. juulil 1946 - kõigest mõni päev pärast Bikiini atollil toimunud tuumaplahvatust. Sellest sai louis ka inspiratsiooni ja andis uuele rõivatükile nime: bikiinid. Nüüdseks on bikiinid levinuimad ujumisriided. Needsamad esimesed bikiinid ongi alloleval pildil.

Järgmine kord räägime, mis varjatsioone ujumisriided tänapäeval on omandanud ning, kuidas nende valguses paistavad läbipäevituvad riided.

Päevituskreemid tapavad kalu

06.07.2018
Päevituskreemid tapavad kalu

Paar aastata tagasi kirjutas National Geographic päikesekreemide kohta järgmist:

Igal aastal satub rannikuvetesse kuni 6000 tonni päevituskreemi. Halb ei ole see mitte ainult päevitajatele, kelle kulud seeläbi suurenevad ja nahk satub põletusohtu, vaid ka kaladele. Päevituskreemide põhikomponent on titaandioksiidi nanoosakesed, mis päikesekiirguse toimel tekitavad vees vesinikperoksiidi. See omakorda hävitab fütoplanktonit, mida söövad kalad. Nii, et iga kord kui määrid ennast paksult päikesekreemiga kokku ja lähed siis ujuma mõtle, et võib-olla oled sinagi süüdi selles, et Läänemeres on kalu järjest vähem.

Praegu otsivad teadlased titaandioksiidile päikesekreemdiesse asendajat, kuid selle puudumisel kanna hoopis läbipäevituvaid rannariideid nagu näiteks kleidid, kaftanid, pontšod jne. Need ei kaitse sind küll nii palju, kui kreem, kuid võimaldavad siiski nahale mõningast kaitset ja samas ei ole loodusele kahjulikud.

Lävipäevituvatest kangastest

20.06.2018
Lävipäevituvatest kangastest

Läbipäevituvast kangast valmistatud rõivas töötab kõige paremini kui riie on vastu nahka. See ei pea olema liiga pinges, kuid kindlasti mitte lõdvalt. Kerge venitamine sunnib kanga poore täielikult avanema, võimaldades päikesele paremat juurdepääsu nahale.

Nõuanne: Kui teile sobiv suurus on kahe suuruse vahel, valige pigem väiksem.

Läbipäevituvast kangast rõivad pakuvad arvukaid eeliseid tavapäraste riiete asemel:

  1. Laseb päikese nahale ligi - kuni 80% päikesevalgusest jõuab otse läbi! Võrdluseks laseb SPF15 kreem läbi kõigest 16,7% päikesekiirgusest.
  2. Tundub supermugav - kerge, hästi vormuv ja veniv – esmakordselt kandes on tunne, nagu oleksid alasti.
  3. Laseb nahal hingata - nahasõbralikud tuhanded tillukesed avad lasevad õhku läbi ja hoiavad tunde värskena.
  4. Näevad lahedad välja. Kuna ilma trükita oleks läbipäevituv kangas ka läbipaistev, siis peavad disainerid looma kangale mustri, mis on pilkupüüdev. See petab silma piisavalt, et mitte näha  läbi riiete.
  5. Kuivavad ülikiiresti - kuni kolm korda kiiremini kui tavalised ujumisriided - suurepärane valik kruiisil või mis tahes reisipuhkusel

 

Kahte liiki kangaid

Mõned pakutavad rõivad on "poolenisti läbinähtavad".  Enamasti ühevärvilisest kangast särgid jms. ühetoonilised üleriided. Nad toimivad hästi ja neil on kõik eelpooltoodud eelised.

Kui soovite, et rõivas ei oleks üldse läbinähtav, siis kasutage uuemaid ja mõnevõrra kallimaid patenditud riidest läbipäevituvaid rõivaid. Kuigi needki võivad tunduda vastu valgust vaadates olevat mõnevõrra läbipaistvad, muudab eriline kangas koos värvimisprotsessist tuleneva silmapettega need täiesti läbipaistmatuks nii märja kui kuivana.

 

Mida oodata

Ärge unustage, et vaatamata sellele, et kangas on läbipäevituv, ei päevitu sellega kaetud kehaosad sama kiiresti, kui paljas nahk.

Oluline näpunäide. Parima tulemus saavutamiseks ja ühtlase päevituse saavutamiseks liigutage õmblusi ja nööre aeg-ajalt pisut erinevate kohtade peale.

 

Turvaline päevitamine

Inimese nahk on päikesekiirguse suhtes tundlik. Olge päevitamisel pigem ettevaatlik kui liiga optimistlik. Loe turvalise päevitamise kohta täpsemalt siit.