2016. aastal kirjutas National Geographic päikesekreemide kohta järgmist:

Igal aastal satub rannikuvetesse kuni 6000 tonni päevituskreemi. Halb ei ole see mitte ainult päevitajatele, kelle kulud seeläbi suurenevad ja nahk satub põletusohtu, vaid ka kaladele. Päevituskreemide põhikomponent on titaandioksiidi nanoosakesed, mis päikesekiirguse toimel tekitavad vees vesinikperoksiidi. See omakorda hävitab fütoplanktonit, mida söövad kalad. Nii, et iga kord kui määrid ennast paksult päikesekreemiga kokku ja lähed siis ujuma mõtle, et võib-olla oled sinagi süüdi selles, et Läänemeres on kalu järjest vähem.

Praegu otsivad teadlased titaandioksiidile päikesekreemdiesse asendajat, kuid selle puudumisel kanna hoopis pikemaid läbipäevituvaid rannariideid nagu näiteks kleidid, kaftanid, pontšod jne. Need ei kaitse sind küll nii palju, kui tugevad kreemid, kuid võimaldavad siiski nahale mõõdukat kaitset ja samas ei ole loodusele kahjulikud.