Päike teeb meid ilusateks, saledateks, seksikateks ja õnnelikeks.

Päikesekaitsekreem neelab UV-kiirgust ja nii paistab see naha pinnal UV-valguses pildistatuna tumedam

Päikesest nii ja naa

Päikesepaistega on sama lugu nagu kõigi muude asjadega – on sellel nii positiivseid kui negatiivseid omadusi. Olgem ausad, kui kuulata seda juttu, et „üleüldse ei tohiks lasta ennast päikesel kuldseks maalida“, siis saaks suved üsna kurvad olema – istud toas ja ootad, millal see „jõle“ aastaaeg ükskord otsa saab. Aga selle jaoks, et saaks teadlikke otsuseid teha, tuleb teada, mida päikesekiirgus kehaga teeb, kuidas seda nautida ja mis selle ohtlikuma poolega peale hakata.

Päike positiivses valguses 
Päikesekiirgus põhjustab kahe olulise molekuli eritumist – D3 vitamiin ja serotoniin. D-vitamiin on erinevate hormoonide (ka suguhormoonide) ehitamiseks vajalik lähtemolekul. D-vitamiini vabrik Sinu nahas toodab vitamiini kiirusega kuni 1000 IU-d minutis. Päikesekiirguse mõjul ei saa D-vitamiini kunagi üle toota, kuna teatava taseme saavutamisel hakkab nahk seda lagundama. D-vitamiinist toodetavad hormoonid aitavad reguleerida kehakaalu, lihaskonda, luustikku jms. Sestap on suvel kaalulangetamine lihtsam, kui talvel ja me tunneme siis ennast energilisemate ja seksikamatena.
D-vitamiini tootmisega nahas seostatakse ka hulgiskleroosi esinemissageduse vähenemist – mida rohkem päikesevalgust ja D-vitamiini nahas, seda väiksem tõenäosus hulgiskleroosi haigestuda.
Nagu mainitud, kaasneb D-vitamiini vabriku täistuuridel töötamisega Sinu nahas serotoniini tootmine. Serotoniinil on eesti keeles kena teine nimi: „õnnehormoon“. Rohkemat ei olegi selle mõju kohta ilmselt vaja öelda. Serotoniinil on organismis palju rolle alates seedimisest kuni enesetundeni.
Lisaks on päikesel positiivne mõju mitmete nahahaiguste ravimisele nagu näiteks psoriaas, dermatiit, naha kollasus, vitiliigo ehk laikpigmenditus, atoopiline dermatiit, sklerodermia jpm.
Ehk siis kokkuvõttes ütleb teadus sedasama, mida me ise tunneme – päike teeb meid ilusateks, saledateks, seksikateks ja õnnelikeks. Seepärast ongi nahaarstidel inimesi randadest raske eemale peletada.

Päike negatiivses valguses 
Asja paremaks selgitamiseks on vaja UV kiirgust natuke lahterdada. Jaguneb teine samamoodi värvusteks, nagu nähtav valgus, kuid kuna me selle spektri osi ei näe, pole meil selle toonidele nimesid. Sestap on teadlased tulnud lagedale „kauni ja loomingulise“ mudeliga jagades UV spektri kolmeks tooniks – UVA, UVB ja UVC. Oluline on selle puhul teada lihtsat tõsiasja – UV-valguse sagedus on kõrgeim UVC osas ja sestap on ka ühe footoni energia UVC puhul kuni 4 korda kõrgem, kui UVA puhul.
UVC on seetõttu kõige ohtlikum, aga see ei jõua maapinnani, sest põrkab kõrgel taevas kokku hapnikuga (O2), lööb selle molekuli pooleks ja kuna need üksikud hapnikuaatomid ühinevad kohe naabruses olevate tervete molekulidega, toodab sedasi osooni. Saadud osoon püüab omakorda kinni osa UVB-st, mistõttu jõuab sellest maapinnani väga väike osa. 95% Sinu nahani jõudvast UV-valgusest on UVA, mis omakorda moodustab kogu maapinnale jõudvast päikesekiirgusest u 3%. Ülejäänust on 44% nähtav valgus ja ~53% soojus.

Mida teha silmade kahjustumise vastu
Silmadele on kõige kahjulikum UVC (näiteks keevitusel), aga ka UVB võib mõjuda halvasti. Seetõttu on soovituslik kanda polükarbonaadist klaasidega päikeseprille, kuna see plastik takistab UV-valgust palju paremini, kui klaas.

Mida teha kurja sõralise vastu 
UVB põhjustab otseseid DNA kahjustusi ja selle muutumist nahas, mistõttu on seda kiirguskomponenti süüdistatud peamiselt nahavähi tekkes. Siiski ollakse tänapäeval veendunud, et ka UVA ei ole päris ilma süüta, kuna see tekitab nahas vabu radikaale, mis omakorda võivad aidata nahavähil välja areneda. Õnneks on selle vastu abi – vabade radikaalide vastu annavad leevedust antioksüdandid.
Kuidas elada nii, et suvi oleks midagi väärt, aga ei peaks muretsema melanoomi vms pärast?
Varemalt oli nahaarstide vastus, et katke ennast võimalikult kõrge SPF faktoriga päikesekreemiga. Sellega on see häda, et SPF-i teine nimi on UVB-PF. Ehk siis päikesekaitsekreemid tänasel kujul kaitsevad peamiselt UVB eest. Sellest tuleneb ka tõsiasi, et tegelikult ei ole ülalpool SPF-30 enam erilist vahet, mis see number on – erinevus on tühine, kuna UVB osakaal kogu nahale langevast UV valgusest on tühine. Samamoodi, kui mõni lahjem päikesekaitsekreem, kaitseb nahka liigse päikesekiirguse eest ka läbipäevituv kangas, kusjuures peamiselt UVA mõjul muutub nahk kenasti kuldseks. Lisaks on pikemate päikesevannide tarbeks mõistlik kasutada antioksüdantidega õlisid, kreeme, või antioksüdante sisse võtta.